Projektid
SÕUDEPAADID VILJANDI SÕUDEKLUBILE
Projektist lähemalt saab lugeda siit
Vaata kuidas meil läheb! Südamlik tänu juba panustatud spnsoritele!
Toetusi kogume Viljandi Rotary klubi arveldusarvele SEB pangas: EE141010302007129009
Viljandi Sõudeklubi algus jääb aastasse 1980. Edukaim sportlane läbi aegade on olnud sõudeklubi president Kaspar Taimsoo. Tema suurim saavutus on Rio olümpiamängude pronksmedal paarisaerulises neljapaadis.
Sõudesport on Viljandis kõrgelt hinnatud. Eestis 2022. aastal toimunud noorte meistrivõistlustel võideti 9 komplekti kuldmedaleid, millele lisandusid hõbedased ja pronksid. Ka 2023. aasta on alanud kuldselt – sisesõudmises sai Euroopa meistritiitli Doris Meinbek!
Lisaks Doris Meinbekile treenivad klubis veel mitmed suure tahtejõuga Eesti koondise tasemel sportlased, nagu Leo Muiste, Rainer Oras, Helene Dimitrijev ja Gerli Endrekson. Noored on esindanud Eesti koondist nii Euroopa meistrivõistlustel kui ka maailmameistrivõistlustel. 2022. aastal tulid MMil meistriks Leo Muiste ja Doris Meinbek ning Rainer Oras noppis hõbeda.
Klubi initsiatiiv on keskenduda noorte tervisele, aga tähtsal kohal on ka tulemussport. Praegu näitavad oma tugevat külge just nooremad, C-ja B-vanuseklassi sportlased. 2022. aasta meistrivõistlustel võitsid kaks C-klassi spordineiut, Liisa Sindi ning Liisa Oras, A- klassi paarisaerulises neljapaadis kuldmedali, kusjuures võisteldi endast 4-5 aastat vanematega.
Viljandi Sõudeklubi hingeks on kaks treenerit – teenekas Ruth Vaar ja kõrgelt hinnatud Robert Jürimaa. Nende panus nii noorte kui harrastajate arengusse on hindamatu.
Rotary Klubi toetas sõpruslinna klubi Ukrainas
Viljandi Rotary Klubi koos Viljandi ettevõtetega toetas Ukraina sõpruslinna “Rotary Club Ternopil City´t” summas 9383 eurot ja Eesti Rotary abiprojekti “Slava Ukraiani” 6233 euroga.
Meie toetus on just praegu oluline. See on adresseeritud täpselt saajale ning võib päästa palju elusid. Suurte rahvusvaheliste organisatsioonide abi jõuab sõjakoldesse hiljem, sest nende tegutsemine võtab rohkem aega. Praegu on aga oluline iga minut.
Viljandi klubi toetust on plaanis kasutada peamiselt siseriikliku rände toetamiseks eluks vajalike esmatarbekaupade, toidu ja ravimite näol. Iga päev suundub Ternopili linna tuhandeid sõjapõgenikke Kiievi ümbrusest ja mujalt, kus ei ole enam turvaline, ning sellega suureneb abivajajate hulk.
Viljandi Rotary klubi edasine tegevus on samuti suunatud Ukraina heaks. Kogume rahalisi toetusi ettevõtetelt ja eraisikutelt, suunamaks see Eesti Rotary abiprojektile Ukrainas. Nimetatud projekt on loodud koostöös Slava Ukraina MTÜ´ga. Saadav abi on suunatud lahingumeedikutele, rünnaku all olevate linnade haiglatele ja varjendeis viibivatele elanikele.
Eesti Rotary abiprojektiga on tänaseks kogutud ca 250 000 eurot ja kohale toimetatud 10 kiirabiautot. Toetajate abiga on plaanis veel soetada 20 kiirabiautot, 20 kaubikut ja 20 kastiautot, 5000 meditsiiniabi- ja 100 000 toidupakki.
Toetuse saate teha Viljandi Rotary Klubi kontole EE141010302007129009,
selgituseks Eesti Rotary abiprojekt
Viljandi Rotary Klubi on kantud maksusoodustuste nimekirja.
Viljandi Rotary Klubi 22.04.2022
Viljandi Rotary Maadlusklubi „Tulevik“ treeningsaali renoveerimine
Viljandi Rotary Klubi toetas Viljandi Maadlusklubi „Tulevik“ treeningsaali rekonstrueerimise projekti varbseina ostmiseks vajalike rahaliste vahenditega 2021 aasta novembris. Edu treeningutel!
Viljandi Rotary Dicolf Park II
Viljandi Rotary Klubi rajas oma toetajate abiga Viljandisse 2021 aasta kevadel Viljandi Valuoja orgu Rotary Disgcolf II pargi.
Viljandi Rotary Pumptrack
Viljandi linn sai Viljandi Rotary Klubi eestvedamisel ja oma toetajate abiga 2019 aastal Eesti suurima pumptracki. Pumptrack on väga populaarne noorte hulgas mistõttu hindas Viljandi linn ka seda 2019 aasta teoks ja autasustas klubi aumärgi ja rahalise preemiaga.
Viljandi Rotary Dicolf Park
Viljandi Rotary Klubi rajas oma toetajate abiga Viljandisse 2013 aastal Viljandi Rotary Disgcolf pargi.
Pillide kinkimine Viljandi Muusikakooli orkestrile
Viljandi Rotary klubi kinkis 2006 aastal Viljandi Muusikakooli puhkpilliorkestrile uued pillid.
Viljandi Vana Veetorn
Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai veevärgi ja kanalisatsiooni. Sellega seoses valmis 1911. a. 30 meetri kõrgune punasest tellisest ehitis, millel oli väikeste akendega kaheksakandiline puust ülaosa. Vesi pumbati linna staadioni lähedal asunud 134 m sügavusest puurkaevust reservuaari. Veepaagi maht oli 100 m3 ja aastane läbikäik 150 000 m3. Veetorn oli kasutuses uue üheksakorruselise elamu-veetorni valmimiseni 1960. aastal ja jäi pärast seda unarusse.
Viljandi Rotary Klubi, annetajate ja linnavalitsuse toel renoveeriti torn 2001. a. kevadeks. 2002. aastal sisustas Viljandi Muuseum torni kolmel korrusel püsinäituse. Lisaks torni tutvustusele ja ajaloolistele fotodele saab nautida avanevat vaadet Viljandile ja lähiümbrusele koos selgitustega fotodel ja kaardil.
Viljandi rippsild
Viljandi rippsilla on valmistanud 1879. aastal Riias firma Felser&Co. Sild asus algselt Tarvastu vallikraavil, kus see kergendas Tarvastu mõisniku von Mensenkampfide pereliikmete juurdepääsu linnuse varemetes asuvale kabelile. 1930. aastal kinkis mõisahärra Karl von Mensenkampf silla metallosad Viljandi linnale. 1931.aastal paigaldati 50-meetrine sild Viljandi lossimägedesse üle suure oru, mille sügavus on 15 meetrit. 1995.aastal Viljandi Rotary Klubi eestvedamisel ja Viljandi rekonstrueeriti rippsild põhjalikult Viljandi Metall AS teostusel ja paljude kaasatud toetajate abil.
